Lisan kaks artiklit sellel teemal, loodan, et on abi.
AGRESSIIVSUS JA DOMINEERIMINE.
Agressiivsusel on palju põhjuseid. Käitumise edukaks parandamiseks on vajalikuks eeltingi-museks määratleda, mis liiki agressiivsust loom ilmutab. Üks sagedamini esinevaid probleeme on do-mineerimisega seotud agressiivsus.
Koerad on sotsiaalsed loomad ning neil on liigisiseselt oma hierarhiline domineerimis-süsteem. Kalduvus võtta üksteise suhtes domeneeriv või alluv positsioon esineb samuti ka inimsuhetes. Alluva positsiooniga koer ähvardaks domineerivat looma ainult erandolukorras ja peaaegu kunagi ei ründa endast kõrgema positsiooniga isendit. Domineeriv koer, vastupidiselt, sageli ähvardab positsiooni säilitamiseks alluvaid kaaslasi. Pere keskel võib ähvarduste objektiks saada inimene ja kui ta taandub on koera positsioon kinnitatud. Agressiivne käitumine saab samuti kinnitust ning inimese poolt kinnitatud käitumist tõenäoliselt korratakse.
Juhtunud lood. Järgmine tüüpiline koeralugu näitab, kuidas domineerimisest tingitud agres-siivsust tõkestada. Max oli kaheaastane terve isane cockerspaniel. Härra Smith sai ta oma valdusse kutsikana, aasta aega enne abiellumist. Maxile meeldisid tema peremehed ning abielupaarile meeldis ka ta ise väga. Max sageli otsis ja ka sai mõlemi tähelepanu. Ometigi paari kuu pärast hammustas Max proua Smithi ja urises tema peale korduvalt. Üksikasjalik uurimine näitas, et niisugused vahejuhtumid tulid tavaliselt ette olukorras, kui koer tahtis saada oma tahtmist ega soovinud kuuletuda. Ta urises tugitoolilt maha käsutamisel või kui visalt peale käidi, et ta erikäsklusi täidaks ja ka siis, kui naine tuli tema ja noore emase cockerspanieli vahele, kes muretseti aasta hiljem. Samuti ei lasknud ta proua Smithil võtta ükskõik mida tema lähedusest. Max ei käitunud niimoodi ealeski härra Smithi või võõrastega. Mööngem, et tal polnud just palju võimalusi näidata sellist käitumist võõraste suhtes. Koera kehahoiaku, ilme ja asjaolude kirjeldused agressiivsuspuhangu kestel ei osutanud, et see oli hirmust ajendatud rünnak, vaid pigem koera domineeriva rolli kinnitamine.
Naise vastus agressiivsusele oli alati taandumine ning seega sai koer omamoodi tasu posit-sioonide tugevdamise eest. Ta ei karistanud kunagi koera füüsiliselt, vaid kartis seda teha. Jõu kasutamine oleks tõenäoliselt lõppenud hammustamisega. Domineeriva-alluva suhete ümber- pööramisel peab kasutama kavalust.
Juhtnöörid. Proua Smithi õpetati ära hoidma kõiki olukordi, mis võinuksid Maxis esile kutsuda vähimatki agressiivsust. Igasugune edasine urisemine ja ähvardamine tuli tõkestada.
Mõlemad abikaasad ei pahandanud koeraga ega näidanud talle oma kiindumust. Kui Max nõudis tähelepanu mehelt, ignoreeris see teda. Maxi tähelepanuvajaduse orbiidil sai eelise proua Smith. Ta kasutas seda, andes Maxile käsklusi ja kuuletumisel maiust, kiitis ja silitas. Samuti kasutas ta koera motiveerimist teistel aladel. Maxile anti kõikvõimalikke käsklusi – enne kui teda silitati, õue või sisse lasti jne.
Naine võttis enda peale ka kogu koera hooldamise ning muutus Maxi jaoks “kõigi heade asjade allikaks” – ta söötis teda, käis jalutamas, mängis temaga jne.
Samuti veetis proua 5-10 minutit päevas sellega, et õpetada Maxile lihtsamaid trikke ning kuulekus kasvas niihästi maiust kui kiitust kasutades. See oli koerale täielik rõõmu ja mängu aeg, kuid selle tulemusena hakkas ta mõne päeva pärast käsklustele ka kiiremini ja paremini reageerima. Kogu see kuulekusharjumus kandus üle ka teistele, treeninguga või käsklustega mitteseotud olukordadele.
Tulemused. Paari nädala jooksul lõpetas Max naise ähvardamise ja tema peale urisemise olukordades, milles ta enne seda kindlasti tegi. Max kuuletus ja lamas rahulikult, kui temast mööda mindi, teda sai mööblilt maha käsutada ja tegelda rahulikult emase cockerspanieliga.
Siiski ei võinud proua Smith veel Maxi territooriumilt midagi võtta ning sai täiendavaid juhtnööre. Naine alustas sellega, et järjest vähenevate vahedega pani hulga asju koera lähedusse ning andis Maxile käskluse “Koht!” Ta pani asjad lühikeseks ajaks põrandale ja korjas siis jälle üles. Kui koer jäi samasse asendisse (kas käskluse peale või nii nagu oli), ootas teda kiitus ja juustutükk. Lõpuks sai asju panna ja ära võtta koera vahetust lähedusest. Kõigepealt kasutati rohkem niisuguseid asju, millest koer eriti ei hoolinud, kuid ajapikku vahetati need välja koerale olulisemate vastu. Proua Smith lootis vaid vabalt koera lähedusest asju võtta, kuid veel enne tegelikku programmi lõpetamist võis ta kiidelda, et sai varastatud toidupalakese kätte otse Maxi suust. Ning see isegi ei üritanud vastu hakata! Ta rääkis, et oli rahulikult käskinud Maxil istuda. Ta istus. Koer oli harjunud nii tegema mängides või teistes olukordades ning kuuletus automaatselt. Naine läks tema juurde, võttis Maxil pala suust ning kiitis teda.
Proua Smith jätkas süstemaatilist esemete näitamist ning jagas koerale harjutuste kestel vaheldumisi maiust ja kiitust ning tema mees hakkas jälle Maxiga suhtlema.
Kõigest kuue kuu jooksul sai Max jälle kuuleka koera maine ning omandas kindlalt alluva positsiooni mõlema abikaasa suhtes. Domineeriv hierarhia Maxi ja naise vahel vahetus vältides igasugust füüsilist karistust. Naist õpetati oma domineerivat positsiooni kindlustama, andes Maxile sageli käsklusi ning kinnitades omandatud reaktsiooni.
Kokkuvõte. Olulised elemendid niisuguste juhtumite lahendamisel on järeldused. Esiteks peab loomulikult õigesti määrama, mis liiki agressiivsusega on tegemist. “Ravikuuri” jooksul peaksid alluva positsiooniga inimesed vältima kõiki olukordi, mis võiksid koeras agressiivsust esile kutsuda ning kõik teised pereliikmed koera täielikult ignoreerima. Suurema dominatsi saavutamiseks peaks inimene võt-ma enda peale kogu koera hooldamise ning 5-10 minutit päevas õpetama talle trikke või lihtsamaid kuulekuskäsklusi (“Koht!” on kasutusel, et saavutada järgnevas olukorras koera üle kontroll). Õpeta-ma peaks lõbu ja mängu õhkkonnas. Soovitan soojalt lisaks maiusele koera ka lihtsalt kiita.
Koerale alluv inimene peaks ära kasutama soodsaid juhuseid ja andma talle käsklusi siis, kui ta tõenäoliselt kuuletub, kuid kiita ja maiust anda tuleb alles pärast käsu täitmist.
Omanikele peab siiski rõhutama, et puudub igasugune garantii, et koer enam kunagi ähvardama ei hakka ega muutu agressiivseks. Nagu ka kõigil teistel agressiivsuse juhtudel peab püüdma vähendada agressiivse käitumise sagenemise võimalusi.
DESTRUKTIIVSED KALDUVUSED.
Irooniline kuid tõsi, et koerte destruktiivne käitumine kodus võib olla tingitud koera suurest armastusest omaniku vastu. Koer võib nii teha peremehe tähelepanu köitmiseks või teisel juhul ka tema puudumisest tingitud masendusest. Koerte destruktiivset käitumist soodustab ka kasutamata energia üliküllus ja seepärast peaks omanik oma lemmikule võimaldama tugevat koormust vähemalt kaksküm-mend minutit päevas.
Kui koera destruktiivsed kalduvused on põhjustatud vajadusest suurema tähelepanu järele, peaks omanik leidma aega, et oma koeraga aktiivselt suhelda. Seda saab väga edukalt teha igapäevasel kuulekustreeningul, mille käigus omanik saab koerale maiust ja kiitust jagada.
Reeglipärased üksijätmised on üks erilisi tehnikaid, mida saab kasutada kutsika destruktiivsete kalduvuste lahendamiseks, mis lõpptulemusena kindlustab koera hea käitumise omaniku äraolekul. Kui omanik lahkub lühikesteks ajavahemikeks, imiteerides tõelisi koduntlahkumisi, käitub koer hästi ka tema tegelikul puudumisel. Kuidas seda saavutada? Alguses tuleb kutsikas jätta üksinda lühikeseks ajaks (2-5 minutit), et koeral polekski võimalust midagi põhjalikult “destruktiivset” ette võtta. Kui omanik tagasi tuleb, peaks koera hea käitumise eest alati kiitma ja andma maiust. Järk-järgult piken-dage aega, mil olete lahkunud. Koera üksioleku aegu võib ka varieerida, nii et ta ei tea kunagi täpselt, millal te tulete. Kuna nüüd eeldatakse erinevat käitumismalli on parem treeningusse lülitada tinglik ärriti või “õhkkond”, mis lubaks koeral vahet teha omaniku “õppe-” ja tegeliku lahkumise vahel, mil koer käitus destruktiivselt.
Selliseks ärritiks võiks olla sisselülitatud raadio või teleri hääl. Koeral kujuneb seos, et millal iganes “signaal” või “ärriti” toimib, tuleb peremees teadmata aja pärast tagasi ning kui ta on end hästi ülal pidanud, saab ta kiita ja maiust. Omaniku ja koera igapäevasel suhtlemisel on maius eriti kasulik.
Kui koer peab ennast omaniku lahkudes halvasti ülal, peab peremees talle karmid sõnad peale lugema ning isoleerima lähimaks pooleks tunniks kõikidest sotsiaalsetest kontaktidest. (Kutsikad vihkavad ignoreerimist!) Järgnevalt tuleks mõneks ajaks uuesti lahkuda ning saabumisel head käitumist heldelt kiita. Olles kord selle programmiga alustanud jõuaksite üsna aeglaselt edasi, kui jätaksite kutsikale iial võimaluse viga teha.
Kui “õppelahkumised” annavad rahuldavaid tulemusi, võib koera üksioleku aega vähehaaval pikendada mitmeks tunniks. Koera ärevuse vähendamiseks, kui ta üksi jääb, võite anda talle närimiseks ja mängimiseks kaitseventiilina mõjuva hävimatu NylaboneÒ närimiskondi.
Kommenteerimiseks logi sisse
|
taxikoer
